Škoda Superb Combi: kolijate lemmik

Lisatud 02.12.2015

Whatcar.ee proovisõit.
Škoda Superb on nüüd juba mõne aja Eestis kohal olnud ja paljud huvilised sellega kindlasti ka esimesed sõidumuljed saanud. Whatcar proovis luukpära ning edastas ülevaate samuti küllalt aegsasti – loo enda leiate siit.

Täna keskendume aga Superb Combile, mis keretüübilt võiks viimase aja eestlaste autoeelistusi jälgides samuti vägagi populaarseks saada.

Ligi 2 kuupmeetrit

Kuni B-piilarini on auto luukpäraga identne. Kuigi universaali eelkäija polnud ehk välisilmelt väga hullusti proportsioonist väljas, saame taas kord rõõmu tunda disainerite tööst, mida imetlesime juba 5-ukselise puhul – kere nurkadesse paigutatud rattad, sportlikult kaldu tagaluugi aknaosa – kõik see moodustab nägusa suure pereauto, mis ei jää kübetki alla ka Audile, VW-st rääkimata.

Superbi sobivusest taksoks või ministri sõidukiks on palju räägitud. Combi evib samasugust jalaruumi, mis tähendab, et ka pikka kasvu reisija tunneb ennast tagareas sama mugavalt, kui kaugliini lennuki äriklassis.

Ühtlasi saab Combiga kaasa vähemalt 660 l pagasiruumi, mida istmete allaklappimise teel saab vajadusel suurendada kuni 1950 liitrini. Kaks kuupmeetrit! Järele mõeldes on ju tegemist pisemat sorti kaubiku mahuga. Okei-okei, päris igapäevaselt Superbiga kaupa muidugi vedama ei hakkaks – tulemuseks oleks katkised plastpaneelid ning määrdunud polster, aga erakorralisteks operatsioonideks saaks seda kasutada küll.

Autor pidi alles mõne aasta eest uude elukohta ümber paiknema. Kuna asukohalt endisele elamule lähedal ja mööblit polnud enamjaolt tarvis kaasa võtta, sai kogu protseduur tehtud jupikaupa sõiduautot kasutades. Ühes kohas kastid peale, teises maha. Oleks tol hetkel Superb Combi käepärast olnud…

Tehnikalt sõsaraga identne

Mootorivalik on Combil identne luukpära-sõsaraga. Baasjõuallikaks saab pidada 1,4-liitrist TSI-d, mida pakutakse kas 92 kW (125 hj) või 110 kW (150 hj) seades, järgneb 1,8 TSI (132 kW / 180 hj) ja 2,0 TSI (162 kW / 220 hj või 206 kW / 280 hj). Diiselmootor on alati 2-liitrine, pakkudes kas 110 kW (150 hj) või 140 kW (190 hj).

Käigukastidest on Superbi puhul esindatud 6-käiguline käsitsivahetus ja vastavalt jõuallikale kas 6- või 7-käiguline topeltsiduriga DSG. Kütusekulu jääb tehaseandmetel luukpäraga võrreldes sisuliselt samaks, proovisõiduki nõrgema diiselmootori näitel on igal juhul tegemist linnaski väga ökonoomse jõuallikaga (jättes arutelud lubatud või lubamatute emissioonide kohta siinkohal täiesti kõrvale).

Sõidab Superb Combi nimele vääriliselt (ingl. k. “superb” – võrratu) – adaptiivse vedrustusega varustatult (lisavarustuses – 890 eurot) ületab see ebatasasused stoilise rahuga, andes reisijatele teekatte kehvast seisukorrast teada vaid kerge võbelusega. Kuigi seadistuste vahed režiimidel pole suured, muudab Sport-valik siiski auto iseloomu ja isegi kurviline tee meeldib suurele masinale piisavalt, et juhi näole naeratus manada.

Kokkuvõtteks

Combi-liignimi sunnib ostjat luukpära soetajast 1000-1100 eurot rohkem kulutama. Seda aga, kas teil ilmtingimata universaalkerega masinat tarvis on, peab igaüks ise otsustama. Nimelt saab ka luukpäraga kaasa ääretult mahuka sõitjate- ja pakiruumi (kui tihti seda Combi pakutavat ligi 2 m³ tegelikkuses ikka vaja läheb?).

Ja kui eelmise põlvkonna puhul võis otsust kallutada luukpära ilmselgelt proportsioonidest väljas ja piisavalt ebaõnnestunud disain, siis uus mudelipõlvkond on sellest patust prii. Mõlemad keretüübid näevad efektsed välja, luukpära on ehk kübeke soliidsem, aga Combist õhkub see-eest veidi audilikku olemust.

Kokkuvõtteks peab seega nentima, et sõltumata keretüübi eelistusest olete igal juhul teinud hea valiku. Suurepärased autod mõlemad.

Meeldib: disain, ruumikus, sõiduomadused.
Ei meeldi: hästivarustatud auto maksumus.

----------------------------------------------------
Allikas: Argo Verk, whatcar.ee, november 2015