Autoleht testis uut ŠKODA Octaviat

Lisatud 06.03.2013

Praktilise inimese unistus: uus Octavia

Volkswageni grupi väikekeskautode uuendamise jadale pani punkti Škoda Octavia. Õigem oleks siiski öelda, et mitte punkti, vaid hüüumärgi.

Kõigepealt tuli müügile uus Volkswagen Golf, seejärel Seat León ning peagi saabub Škoda Octavia. Seejuures ei dubleeri ükski teineteist; Golf on Golf, klassika, León kolmest glamuurseim ja Octavia kõige praktilisem. Milline kolmest pärjata parima tiitliga, sõltub vaatepunktist, aga need, kes otsivad autost ennekõike praktilisust, annavad auhinna Octaviale.

Octavia disain rõhub lihtsusele, niisuguse kujustusstiili pluss on pikk iga, näiteks ka eelmine Octavia näeb praegugi täiesti tänapäevane välja, kuid miinuseks peavad need, kes vaimustuvad näiteks Leónist, igavust.

Omadus, mille üle lihtsalt ei saa vaielda, on aga uue Octavia keskklassi trügivad nii sise- kui ka välismõõtmed ja sõiduomadused, viimast just võimsama mootori ja keerukama tagavedrustuse puhul, eeldatavalt vägagi rikkalik põhivarustus ning lai lisavõimaluste loetelu väikekeskklassile tüüpilise hinna foonil.

Palju juhiabilisi

Detailset hinnakirja veel ei ole, kuid esialgse info kohaselt hakkab odavaim, 1,2liitrise ja 86 hobujõudu arendava mootoriga Octavia maksma 14 900 eurot, seejuures sisaldab varustuspakett lisaks elementaarsele konditsioneeri, soojendusega esiistmeid ja USB-liidesega helisüsteemi. Esmakordselt kuuluvad Octavia varustusse ka põlveturvapadi juhile ning külgmised turvapadjad tagaistujatele (eesmised, eesistujate külgmised turvpadjad ja turvakardinad kuulusid nimekirja varemgi).

Sõltuvalt varustustasemest saab uue Octavia juht kasutada hulka abistavat elektroonikat: olgu nimetatud näiteks adaptiivne kiirushoidik koos avariihoiatussüsteemi ja automaatpidurdusega, automaatne lähi- ja kaugtulede ümberlülitus, parimisassistent, liiklusmärkide tuvasti, juhi erksuskontroll ja sõidurajakorrektor.

Esmakordselt kuulub Škoda varustusse avariijärgne automaatpidurdus, mille eesmärk on ära hoida juba löögi saanud sõiduki paiskumine järgmisesse kokkupõrkesse. Pärast õnnetuse juhtumist pidurdab süsteem Octaviat automaatselt ja hoiab ära või vähemalt vähendab võimalust vallandada kokkupõrgete jada.

Väga palju ruumi

Võrreldes eelkäijaga on uus Octavia oluliselt suurem: 9 sentimeetrit pikem, 4,5 sentimeetrit laiem ja 10,8 sentimeetrit pikema telgede vahega. Suuremad mõõdud peegelduvad otseselt eelkäijast veelgi avaramas sõitjateruumis ja klassi mahukaimas, 590liitrises pakiruumis.

Ruumi jagub Octavias tõesti palju, seda saavad nentida nii esi- kui ka tagaistmel sõitjad; üldmulje sõitjateruumist on äärmiselt kvaliteetne ja läbimõeldud. Näiteks uue info- ja meelelahutuskeskuse kasutamine sujub tänu puutetundlikule ekraanile ning nutitelefonide ja tahvelarvutitele sarnasele funktsionaalsusele eriti lihtsalt, telefoni sidumine auto helisüsteemiga on mõne hetke küsimus.

Nutikaid lahendusi leidub hulgi. Juba Rapidilt on tuttav kütusepaagi luugi tagaküljele kinnitatud jääkaabits, juhiistet täiendab ohutusvesti hoidik, ühelt poolt vaipkattega kaetud pakiruumipõranda teiselt küljelt leiab veekindla katte, pagasit saab hoida pakiruumis ringi rändamast võrkude, konksude ning „krõpskinnitusega” paneelide abil.

Väiksem mass ja kütusekulu

Mootorivalik koosneb kaheksast võimalusest, mis jagunevad kütusetüübilt võrdselt. Valik algab 86hobujõulisest 1,2 TSI-st ja lõpeb 180hobujõulise, 1,8liitrise TSI-ga. Kui eelpoolnimetatud tarvitavad kütuseks bensiini, siis ökonoomsusmeistri tiitel kuulub 110hobujõulisele 1,6 TDI GreenLine versioonile, mis tarvitab tootja teatel keskmiselt 3,4 liitrit kütust sajal kilomeetril. Kui üritada kogu mootorivalikut lühidalt iseloomustada, tuleb märkida, et eelkäijatega võrreldes langes kütusekulu kuni 23 protsenti.

Eeldatavalt suurt populaarsust võitev 105hobujõuline, 1,2liitrise töömahuga ja turboga täiendatud bensiinimootor kulutab tehaseandmetel 4,9 liitrit kütust keskmiselt sajal kilomeetril, annab Octaviale täiesti piisava dünaamika ning pakub ka piisavalt paindlikkust. Viimase kontekstis tuleb märkida, et 175njuutonmeetrist pöördemomenti jagatakse vahemikus 1400–4000 p/min.

Valiku võimsaim, 180hobujõuline ülelaetud bensiinimootor teeb aga Octaviast auto, millega entusisastilikum juht võiks isegi mõnelt rajapäevalt läbi astuda. Kiirendusaeg 0–100 km/h on 7,4 sekundit ning juhitavus veel kraad parem kui neil Octaviatel, mille võimsus jääb alla 150 hobujõu.

Nimelt kasutatakse nimetatud võimsuspiirist ülalpool keerukamat mitmikhoobvedrustust, allpool lihtsamat väändetalaga lahendust. Sellest ei tule välja lugeda, et tagasihoidlikuma jõuallikaga Octaviad oleksid kehva juhitavusega, sugugi mitte, vaid et võimsamad on veel paremad. Esiratastel pruugitakse kõigile versioonidel MacPherson-tüüpi vedrustust.

Ehkki pikem telgede vahe muudab auto kurvides passiivsemaks, lisab reipust auto väiksem mass (uus Octavia kaalub sõltuvalt versioonist kuni 102 kg eelkäijast vähem, näiteks 1,8 TSI tühimass on 1320 kg), mis tähendab, et lisaks praktilisusele suudab Octavia endiselt pakkuda juhile sõidurõõmu. Samas tähendab pikk telgede vahe rahulikku ja stabiilset minekut maanteekiirustel. Miinuspoolele saab kanda mõnevõrra kõrge teemüra krobelisel kattel ja odavamate versioonide vedrustuse klobina auklikul teel.
 

Loe artiklit täismahus Autolehe veebilehelt: http://www.autoleht.ee/testid/uus?id=7741&ver=2
________________________
Allikas: Autoleht.ee märts 2013